SELAMAT DATANG

Selamat datang di Blog Darah Daud 303. Semoga Anda menikmati apa yang ada di blog ini. Tuhan Yesus memberkati kita semua. Amen.

Cari Blog ini

Formulir Kontak

Nama

Email *

Pesan *

Blog DARAH DAUD 303 Memiliki aktivitas antara lain: penelitian, penulisan & konseling

Minggu, 10 April 2022

AHLI BEDAH IHA ONGV NEE IDA DEIT KA?


Hau la hatene los, sera-ke Ahli Bedah iha Ospital Guido Valadares nee kala ida loos deit ka? Ne'e mak pasiente "Post Gastrostomy" ho tanda-tanda infeksi ba mos imi haruka fila fali deit.

Hahaan hatama husi mangeira, mas likida (cairan) suli sai husi pasiente nia isin, nusa imi la haruka pasiente MRS hodi halo observasaun lai? Halo reposisi ka? Ou troka instrumentu sira hatama ba pasiente nia isin ka? Imi nein halo buat ida, imi haruka los pasiente fila deit? Imi haruka fali pasiente ho nia familia mak buka fali doutor ida halo operasaun Gastrostomy ne'e, tamba dehan so Doutor nee deit mak hatene pasiente nia moras.

Não me digas, laiha médiku ida iha ONGV, inklui médiku GP sira, sekedar melakukan follow up pasien Post Gastrostomy mos la hatene hotu nee, demaziadu. Hau la hatene loos, médiku refere, hetan diploma médiku ho razaun saida karik?

Iha fatin, momentu hau posting artigu: TAMBA SA MAK RATE BEKUSI NAKONU LALAIS? Vizinu sira husi rai sorin komenta dehan, rate Bekusi (nebe foin halo iha 2015) nakonu lalais tamba standar pelayanan kesehatan terburuk liu iha mundu mak Timor Leste.

Iha variabel independen (variabel kauza) barak mak kontribui ba rate nebee nakonu lalais. No ita tenke rekoinse, variabel potensial ida mak "kualidade atendementu pasiente".

Tuir saida mak hau hatene, standard follow up kona ba pasiente Post Gastrostomy, kuandu mai ona ho tanda-tanda infeksi (isin manas, fatin hatama mangeira komesa bubu, likida suli sai husi fatin operasaun), tenki haruka pasiente MRS, minimal loron ida rua, hodi halo observasasi ketat. Tamba Post Gastrotstomy ho point entry nebe nakloke hela no komesa hatudu ona tanda-tanda infeksi, mas tamba Mediku sira "careless", no pasiente abandonadu ou ignoradu, bele rezulta sepsis, septikemia, depois game over.

Imi nia standar follow up ne'e, petugas emergency haruka pasien fila fali ba uma. Hau la dehan medikus sira iha Ospital Guido Valadares ne,e mesak inkapasidade hotu deit. Tuir hau hatene, medikus barak mak potensial teb-tebes. Sira servisu la'os uza kakutak deit, maibe uza mos fuan. Mas khusus ba mediku ida bertugas iha emerjency, iha momentu pasiente Post Gastrostomy ba ne'e, parese mediku inkapasidade ida. Hau la hatene mediku nee produz husi nebe?

Hau fo tiha ona antibiotika dosisi tinggi ba pasiente refere. Nia isin manas komesa tuun ona. Orsida hau orienta fali pasiente nee ba Ospital Guido Valadares, depois ita haré tok, saida mak Médiku sira iha Emergency atu halo ba pasiente refere?

KONKLUZAUN

Atendementu ba pasiente nee, iha dimensaun "science and art" (ilmu pengetahuan dan seni). Entretantu depende ba Mediku ida-idak nia karakter. La'os Mediku hotu laran aat. Mas la'os Mediku hotu laran diak. Laos Mediku hotu beik. Mas la'os mediku hotu matenek (smart). Ema balun sai Médiku la'os tamba nia matenek (smart), maibe tamba faktor keberuntungan alias tamba sorte deit (lucky) alias untung-untungan. Médiku sira nebe "rely on lucky blue" (andalkan sorte - untung-untungan), ita bele nota husi nia kualidade dezempeñu iha momentu nia tangani pasien.

SUJESTAUN

1. Podeser ba oin, atu hadiak kualidade atendementu iha Sistema Saude Timor Leste, Ministeriu Saude presiza kria SAR (Sistema Avaliasaun Regular) ba Médiku Klinikus sira, atu nune'e, Médiku sira nebe la merese atu kaer pasiente (sai klinikus), diak liu urus surat tahan deit (urus administrasi saja). Tamba too loron ida, sei akontese saida mak bolu naran "saturation point" (terjadi over product Mediku). Ratio entre numeru Mediku la balansu ona ho numeru populasaun tamba TL nia space nee kiik. Agora deit, bazeia ba estudantes finalista Fakuldade Saude Publika Universidade da Paz (UNPAZ) ba halao peskiza iha kualker Sentru Saude Komunitaria ruma, data demografia nebe sira hetan mak, kada kualker Sentru Saude Komunitaria, numeru Mediku, rata-rata 20-23 orang. Bayangkan, satu Puskesmas, ada 20 orang dokter??? Nee foin mak Mediku produk UNTL. Ladauk aumenta ho Mediku produk UCT iha futuru. Bisa-bisa di Timor Leste terjadi dokter menganggur.

2. Ho hakraik aan, atan hau hato'o ba Autoridade Fakuldade Medicina Geral UNTL, perbanyak "bed side teaching" ba estudantes medicina. Teoria bele makas, mas praktek minim, problema boot.

Tidak ada komentar: