SELAMAT DATANG

Selamat datang di Blog Darah Daud 303. Semoga Anda menikmati apa yang ada di blog ini. Tuhan Yesus memberkati kita semua. Amen.

Cari Blog ini

Formulir Kontak

Nama

Email *

Pesan *

Blog DARAH DAUD 303 Memiliki aktivitas antara lain: penelitian, penulisan & konseling

Senin, 02 Januari 2023

LA'OS NAI MAROMAK DEIT MAK BELE TERMINA PASIENTE NIA DESTIŇU - MÉDIKUS SIRA MOS BELE TERMINA PASIENTE NIA DESTIŇU ("Konsellu Medicina Timor Leste Existe Ona Ka Ladauk?")


By: Rama Cristo.

Dosente Permanente Fakuldade Saúde Públika Universidade da Paz.

Pro Reitor Asuntus Peskiza & Publikasaun Universidade da Paz.

A. Prefásiu

========

Karik belun sira akompaña Press Conference ne'ebe lidera diretamente husi hau nia Senior (Teman Sejawat), Companheiro dr. Rui Maria de Araujo, MoH., nebe nudar topu Lider AMTL (Asosiasaun Médikus Timor Leste), ne'ebe hau shared hela iha okos, hau la hatene oinsa belun sira nia impresaun, mas hau pesoal, iha impresoens tolu (3), mak hanesan tuir mai:


1. dr. Rui Maria nia linguajen hamosu Dimensaun Paradox.

2. Perguntas husi Mídia hamosu Situasaun Dilemátiku.

3. Akontese Missing Link.

Tamba saida mak dr. Rui Maria nia linguajen ka mensajen hamosu Dimensaun Paradox? No pergunta ida nebe mak hamosu Situasaun Dilemátiku? No tamba saida akontese Missing Link? Lalika bahas lai. Sei bahas iha serial tuir mai.

Asuntus importante balun nebe hau atu foka, mak depois de hau rona tiha dr. Rui Maria nia mensajen, no lee hotu tiha komentarius husi nitizen sira, husi leten too kraik, kuaze 90%, nitizen sira hola pozisaun "oposan". Nitizen sira fo komentarius nebe la konkorda ho dr. Rui Maria nia mensajen ka linguajen. Belun sira bele lee rasik nitizen sira nia komentarius iha kolom komentar.

"Tamba saida mak persentajen kontra, boot ida hanesan nee?"

Iha kauza barak. Ida bele tamba nitizen sira asesu ba Press Conference ne'e mesak emar sira la gosta dr. Rui Maria. Pur ezemplu: Adversariu Politiku. Ida fali mos bele tamba nitizen sira asesu ba Press Conference nee, mesak nitizen sira nebe iha esperiensias ladiak ho atendementus husi Profisional Saude sira iha ONGV (Ospital Nasional Guido Valadares). Ida fali mos bele tamba nitizen sira asesu ba Press Conference nee, mesak fans berat husi Senhor Gastao Piedade. Ou ida fali mos bele tamba nitizen sira asesu ba Press Conference nee, mesak Familia ka kolegas husi pasiente nebe Senhor Gastão lori ba ONGV. Ou ida fali mos bele tamba nitizen sira asesu ba Press Conference nee, mesak emar sira nebe lakon ona sira nia fiar no simpatia ba Profisional Saude iha ONGV, maske sira rasik ladauk iha esperiensias direta kona-ba atendementus husi Profisional Saude husi ONGV. Nsst. Belun sira bele aumenta rasik kauza sira seluk ba, karik sei iha kauza seluk nebe hau labele alista iha nee.

B. Case Study (Studi Kasus) I:

==================

Aproveita oportunidade ida ne,e, hau foti Case Study (Studi Kasus) balun... akontese iha pasadu, nebe husi hau nia pontu de vista, hau klasifika nudar "Mal Praktek tamba Ignourance". Laos tamba iha intensaun aat. Akontese Mal Praktek tamba Ignourane no Mal Praktek tamba iha intensaun aat, natureza la hanesan.

Iha 24 Agostu 2016, hau iha Denpasar Bali. Iha Familia ida kontak hau liu husi telefone, hodi hatoo sira nia oan feto nia problema saude. Depois de rona hotu tiha informasoens husi Familia refere, no husi hau nia parte, hau halo anamnesis (interview) jarak jauh (Denpasar - Dili), hau too ba iha konkluzaun ida katak, Labarik feto nee laos sofre Epilepsi (Bibi-Maten). Bukan menderita penyakit ayan. Hau singkirkan Epilepsi. Mas kuandu Mediku halo anamnesis mak la fokus, bele diagnoza sala fali Epilepsi. Iha momentu neba, hau rasik iha situasaun inserteza laran. Katak hau ladauk bele harii diagnoza pasti kona-ba labarik feto nee ninia moras??? Hau so bele pastikan katak labarik feto nee la sofre Bibi Maten.

Hau so bele deskonfia deit (suspect), katak labarik feto nee sofre moras ida bolu naran "S" tamba relasiona ho life style. Saida mak "S"? Lalika bahas lai. Hau sujere ba labarik feto nia inan-aman atu kontrola labarike feto nee ninia life style, moras ne sei lakon rasik. La presiza aimoruk rebo-rebo.

Depois hau sujere ba Familia refere, atu lori lalais labarik feto nee ba hasoru diretamente Doutor Espesialista sira iha ONGV. Entaun iha dia seguintes, 25 Agostus 2016, labarik feto ne ho ninia tian, ba konsulta iha ONGV. Fofoun sira ba hasoru Doutor Espesialista Internist (Ahli Penyakit Dalam). Depois de Internist nee halo ezaminasaun balun, Internist refere passa Aimoruk oin rua: Ibuprofen ho Omeprazole. Ibuprofen nee, bele uza ba nudar anti inflamasi, anti nyeri (analgetika), no anti piretik (hatun isin manas nivel moderadu). Sementara Omeprazole nee bele uza ba hodi kura Gastritis (Moras Estomagu).

Passa tiha Aimoruk oin rua nee, Internist laran diak nee (ema nee humble), konsul kedan (referal) labarik feto nee ba iha Bagian Neurologi. Loron nee kedan, labarik feto nee ho ninia tian ba hasoru Doutor Espesialista Neurolog (Ahli Saraf). Depois de Neurolog nee halo tiha ezaminasaun fiziku (pemeriksaan fisik), Mediku Espelista refere la halo usulan pemeriksaan Laboratorium, mas Espesialista Saraf nee harii kedan diagnoza: Epilepsi, no passa kedan aimoruk Anti Epilepsi ho naran: Carbamazepine.

Iha lorokraik, fila husi ONGV, Familia refere telfone fali hau hodi hatoo informasaun kona-ba rezultadu ba konsulta iha ONGV. Rona rezultadu tratamentu husi ONGV, jujur, hau hakfodak loos. Hau sei bele kompriende kona-ba passa aimoruk Ibuprofen ho Omeprazole, mas kona-ba Diagnoza Eplepsi no passa Aimoruk Carbamazepine, nee klasifikadu ona nudar: 'Mal Praktek", tamba salah diagnoza.

Hau la hatene loos. Sintomas defisit neurologis saida mak Mediku Espesalista refere hetan iha momentu halo ezaminasaun fiziku ba labarik feto nee, hodi lori nia harri diagnoza Epilepsi. Imajina deit, sekali Mediku ida Diagnoza pasiente ida sofre Epilepsi (Bibi-Maten), no pasiente refere tenke hemu Carbamazepine loro-loron, durante minimal tinan rua nia laran, saida mak sei akontese ba pasiente refere?

Entaun iha momentu neba, hau bandu atu labarik feto nee la presiza hemu Ibuprofen ho Carbamazepine. Aimoruk oin rua nee rai hela deit. Mas Omeprazole bele hemu. Dan faktanya, ate a data, ate hau hakerek artigu ida nee, Labarik feto nee baik-baik saja.

Saida mak hau levanta iha Case Study I nee, bazeia ba data no fakta (Arguments based evidences). Laos inventa sasan, laos bazeia ba impresoens, la'os bazeia ba opinoens, no laos tamba hau sofre Iluzaun Grandeza. Karik arkivu iha ONGV nee mak funsiona didiak, Staf Saude sira iha ONGV, bele loke fali data base. Loke iha data 25 Agostu 2016, ho pasiente sexu Feto, inisial M.S. Moris iha 10 Junho 1994. Hela iha Comoro.

Husi akontesementu Mal Praktek" iha leten (salah diagnoza husi Médiku Espesialista), entaun iha momentu neba (2016), hau kontaktu kedan kolega Mediku balun iha Dili hodi husu: "Konsellu Medicina Timor Leste", existe ona ka-ladauk?"

Mas resposta husi Kolega Mediku nee dehan: Konsellu Medicina Timor Leste, ladauk harii??? Imajina deit...!! Nasaun soberanu ida, laiha Konsellu Medicina, entaun oinsa bele rezolve problema nebe mosu, inklui Mal Praktek. Asosiasaun Medikus Timor Leste (AMTL) nebe agora dadaun lidera husi Companheiro dr. Rui Maria, laiha kompetensia atu avalia, fara mais atu halo julgamentus ba Profisional Saude, liliu Medikus sira nebe halo faillansu iha terenu, relasiona ho sira nia profisaun Mediku. Tamba AMTL laiha forsa lejitimasaun no legalidade atu halo avaliasaun no julgamentus.

Ho ida nee mak, iha momentu midia husu ba dr. Rui Maria, kona-ba oinsa rezolve problema nebe akontese iha 24 Dezembru (hau nia aniversariu, maaf, sedikit narsis), dr. Rui Maria fo resposta loos (menjawab benar dan tepat). Katak AMTL laiha kompetensia legais hodi rezolve kazu refere. Kazu refere tenke lori ba Ministeriu Saude.

Pergunta mak nee: "Karik kazu ida akontese iha 24 Dezembru 2022 nee tenke lori ba too iha Ministeriu Saude, se iha ona Konsellu Medicina (hanesan iha Indonezia nian, bolu naran: Dewan Kode Edik Kedokteran Indonesia), entaun syukurlah. Grasas a Deus. Iha ona mekanizmu legais atu Konsellu refere bele iha ona autorizasaun moral, liliu autorizasaun legal, hodi halo avaliasaun no ikus mai bele halo julgamentus, bazeia ba natureza husi kazu refere. Mas se karik Konsellu Medicina Timor Leste mak ladauk existe too agora, entaun oinsa mekanizmu legais atu Ministeriu Saude utiliza hodi rezolve kazu 24/12/2022? No mos kazu sira seluk?

Entretantu, koalia kona-ba hadiak sistema, parte importane ida mak, tenki hamosu Orgaun-Hierarkia nebe iha autoridade (forsa) lejitimasaun no legalidade hodi rezolve problema nebe mosu.

Obrigadu wain ba belun sira nebe lee ona artigu ida ne too rohan. Nai JESUS CRISTO Nia bensaun sei hamahon ita hotu (tantu Profisional Saude, tantu pasientes, tantu komunidade). Amen.

Sei Kontinua:

Notas Ain:

Iha Serial Segundu tuir mai, hau sei levanta Case Study II, kona-ba 'Mal Praktek' nebe rezulta, Senhor Raimudo Gonçalves (alin husi Reitor I Unpaz, Prof. Lucas da Costa), mate iha 24 Outubru 2022, iha Sala ICU ONGV, depois de halao operasaun ba dala rua.

Tidak ada komentar: